Loojangu silmad paitasid hinge,
mis tormidest õelatest räsitud.
Loojangu silmad varjasid palgeid,
mis pisaraist kibedaist uhutud.
Loojangu silmad toitsid meeli,
mis lootuse järele näljas.
Loojangu silmad mängisid keeli,
mille heli vaid tuhmunult kõlas.
Loojangu silmad katsid keha,
mis räbalaist armetuist kurnatud.
Loojangu silmad aitasid näha
kuristiku põhja, nii põhjatut. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar