Põrsas Pamp lasi pingil puupsu.

Head Vabariigi aastapäeva!

Rektorivalimised.

Ootasin arvatavasti sellist tulemust nagu valdav osa üliõpilastest. Peeter Kreitzbergi valituks osutumine oleks lihtsalt olnud igas mõttes nii loogiline kui ka oluliselt kasulikum sellele arengujärgus institutsioonile, mida TLÜ kahtlemata on.

Tal on tugev poliitiline taust.. See on ainus miinus, mille välja suutsin nuputada, ent sellest faktist ilmnes koheselt ka mitu boonust.

Esiteks, sotsid on hariduse vallas vähemalt õige asja eest väljas olnud ning TÜ on ju meil paraku tugevalt Reformierakonnaga seotud. Kohe kindlasti ei hakka ma väitma, et selline seotus TÜ'le kuidagi nö vett peale on tõmbab, ent mitmeid negatiivseid tendentse võib TÜ puhul viimasel ajal täheldada küll.. See selleks.

Teiseks, poliitiline taust tähendab ühtlasi ka Kreitzbergi puhul tugevaid diplomaatilisi oskusi. Ideaalis võiks ju loota, et ülikoolid suudavad jääda puhtaks politiseerumise ahistavast voolusest, ent paraku on vaja sellega kokku puutuda rohkem kui võiks arvata. seega usun ma, et härra Kreitzberg oleks sellega enam kui kindlakäeliselt toime tulnud.

Samuti on Peeter Kreitzberg haridusteadlane, mitte mõne kindla valdkonna esindaja, mis võinuks välistada teatud haridusvaldkondade eelistamist teistele. Tiit Landi valimisplatvorm näib paljulubavana, ent puhtinimlik on pöörata rohkem tähelepanu aladele, mis inimest isiklikumal tasandil seovad. See pole mitte taunitav nähtus, vaid lihtsalt loomulik.

Lisaks kardan, et TLÜ kaldub nüüdsest ehk võõrduma omadustest, mis on talle nende 5 aastaga justkui oma "liistudeks" saanud. Rahvusvaheline suhtlus, keeled ja kultuurid - nende tugevuses on TLÜ end tõestanud ja hoolimata teatavast "hõõrdumisest" jõudsalt arenenud. Samuti ei leia selles valdkonnas TLÜ-le nii kergesti vastast. Samal ajal loodusteadused pole, hoolimata teatavast soosingust, suutnud sellist taset saavutada, SEST Tallinnas on nende valdkondade jaoks juba olemas väga võimas institutsioon. Tänu nende valdkondade meeletule arengule ei saa enam ka väita, et humanitaarteadustesse saavad ronida kapitaalsed luuserid, sest enam pole võimalik end lihtsalt koolist läbi lohistades diplomit kätte saada, läbikukkumine on vältimatu. See vähendab ka asjatundmatu ja kiretu tööjõu "tootmist". Kardan, et TLÜ positiivsed arengutendentsid jäävad lihtsalt.. toppama. Soovides mitte isekalt kõlada, ei taha ma väita, justkui peaks TLÜ tegelema AINULT keelte ja kultuuridega ning enda aina veniva hõlma alla meelitama lõpututes hordides huvilisi välisriikidest. Loodusteadused vajavad tähelepanu, kuna nende alade spetsialistide karjuv nappus on häiriv. (Õnneks on seal veelgi raskem rahulikku ja õndsat loodrielu kultiveerida). Siiski leian, et laiema valdkonna emploi esindaja tuleks TLÜ-le rohkem kasuks, samuti, erinevalt Tiit Landist pole Peeter Kreitzbergile kujunenud TLÜ-siseselt konkreetset vastasleeri, mis võiks ühtsena toimimist raskendada.

Suure tõenäosusega ja loodetavasti muutuvad mu hirmud alusetuteks või on seda juba praegu. Tiit Land tundub olevat väga sümpaatne ning mina tema vastasleeri ridadesse ei saa kuuluma enne, kui selleks veenvat põhjust pole. Siiski, hetkel on need hirmud olemas ning jään neile ootama osalist või täielikku leevendust.

Tuhintuhintuhinind.

Alustasin Robert B. Cialdini "Mõjustamise psühholoogia" lugemist ja olen FFFÄGA innustatud.

Ukerdad üle jäiste väljade Viru keskuse ees. Maapind on küll soolaseguga kaetud, aga sa oled juba ettevaatamatusest umbes ziljoon korda libisenud ja kukkunud, niiet pigem kardad kui kahetsed ja liigud äärmiselt keskendunult ja koomiliselt sinna, kuhu iganes minema pead. Järsku kõnetab sind armsa ja lihtsa välimusega naine, kes ilmselgelt vaevleb veidi oma suure roosisülemi all. Kuidagi on ta sellest rägastikust ühe atraktiivse eksemplari välja kiskunud ja ulatab sulle, kinnitades, et tegu on kingitusega ning et ta ei soovi sult raha. Kui oled roosi refleksi sunnil enda kätte haaranud hakkab sulle kohale jõudma, millega tegu on, ent on juba naaaatuke hilja. Ning algab rutiin: "See roos on teile kingituseks meie poolt. Oleme see ja see organisatsioon mis kaitseb seda ja seda ja kogub annetusi selle ja selle jaoks. Ka teie annetus on rohkem kui teretulnud." Miks on nii, et sellisel juhul haarab su pakasest tuimunud käsi suurema tõenäosusega rahakoti järele kui suvalise lillemüüja reklaamhõigete peale? Miks ei võiks lihtsalt roosi naisele tagasi sülle pressida ja öelda, et sul pole sularaha? TEEEEENE, olgugi, et pealesunnitud ja üldse igati ebamugav teene sunnib sind sellele vastama. Sulle tehti kingitus ja sa pead sellele vastama. Kui loobud, riskid süümepiinade ja üldise halvakspanuga. Olgugi, et suure tõenäosusega surud lille hiljem lähimasse prügikonteinerisse, sest see on tülikas, tundsid tol momendil siiski vajadust annetada misiganes organisatsiooni misiganes ürituse heaks.

KAHJUKS on need inimesed tihtipeale õilsa asja eest väljas, ent end sel moel kuuldavaks tegemisel mina enam oma rahakoti järele ei siruta. Kui pakutakse kingitust, TEENET, võib selle esmalt heausklikult vastu võtta (vältimaks sotsiaalset isolatsiooni ja liigset küünilisust, sest kõik pole alati suunatud raha väljapetmisele), ent kui ilmneb klassikaline tiraad vabatahtlikust annetusest, tuleb kõik faktorid, mis sunnivad sind moraalinormide kohaselt reageerima, tõlgendada oma peas pettusvahenditeks. Niiviisi on absoluutselt kergem ära öelda, sa ei tunne end kohe kindlasti enam alaväärsemana, vaid pigem natuke enesekindlamana, kui enne. MUIDEKS, MUIDEKS, annetuskogujatele, kes on õige asja eest väljas, ent ei suru end peale mõjustamisvõtetega, annan alati natuke peenraha, kui seda leidub. Heategevus ei vaja ebaausaid turundusvõtteid. Loen nüüd edasi.